Parim kink on raamat!
Mõned mehed on uurinud, mida ma arvan Marju Karini raamatust. Seda just naise seisukohalt vaadatuna. Tõepoolest sai tema raamatu esitlusel käidud, aga lugenud ma seda pole.
#ctrl+alt+delete
Millegipärast on Bill Gates seda kombinatsiooni hiljem kahetsenud. Aga mis teha, nüüdseks on see nii meie lihasmällu sööbinud kui ka plaadile jõudnud.
Weebruar – lühike kuu
Meie Naisteklubi sündis 90ndate alguses. Olime tööl Tallinnas Kadaka tee 84C ja meil oli ühine olevik. Esialgu viieliikmeline klubi muutus hiljem neljaseks, aga mitte sellest pole jutt.
Täitsa pekkis!
Minu ema oli elu lõpusirgel ülekaalus. Paar ämbritäit elurikkust oli ühtlaselt üle tema jaotunud ja see raskendas liikumist. Kui ta ühel ilusal päeval marjapõõsaste vahele maha kukkus ja enam püsti ei saanud, pidin abi kutsuma.
Mida me siis ikkagi tahame?
Tundub, et viimasel ajal on kõik spetsialistid. Kord hüütakse vastuseid lavalaudadelt, kord raamatulettidelt. Vahet pole, mitu teost kirjutatakse või kui uhke on teadja kaanepilt. Kui aastas on 365 päeva, siis mitusada erinevat hetke naised tahavad? Uskuge mind, meie ühes päevas võivad mööduda kõik aastaajad, olenevalt me hormonaalmaastikust.
Aita Tammeleht – terava keelega stiilne naine
Öeldakse, et vanemaid ja naabreid ei saa valida. Kummaline ütlus, sest naabrist lahti saamiseks piisab elukoha vahetusest, ja põhimõtteliselt kolid ühel päeval ka kodust välja. Ema on ema, isegi siis, kui ta ajab sul teismelisena karva turri. Isegi siis, kui ta on liiga kontrolliv ja omav. Ka siis, kui teda on vahel liiga palju.
Sõpruse mitu nägu
Kes meist ei teaks kõnekäändu „ärgu olgu sul sada rubla, vaid olgu sul sada sõpra“. Mul on viimasest Moskva reisist küll mõned sajad lauasahtlis, aga kindlasti pole mul sadat sõpra. Jutt ei ole mitte FB-sõprusest vaid sellest tõelisest, mil mitu nägu.
Intervjuu iseendana
Isiklik koduleht pakub häid võimalusi. Kui tahad, annad endale intervjuu. Kui ei, siis mitte. Kui tahad, silud antud vastuseid ja vajadusel jätad mõne välja. Väites, et rohkem ei küsitud.
Üksinda reisil!
Mäletan vägagi hästi eelmisel aastal ülemuse nõutut nägu. „Mida teha nädal aega Nizzas?“ oli talle küsimuste küsimus. Tema imestus oli nii tõene, et hakkasin isegi kahtlema. Seepärast jätsin ta tol korral traumeerimata ega öelnud, et nüüd kavatsen minna üksinda.